Mis on kuulilaskmine?

Lastakse kuuliga laetud padrunitega uluki siluette/pabermärke kaugustelt 35, 50 ja 100 meetrit spetsiaalsetest kuulitiirudest, kus laskekoha turvalisus tagatakse kuulipüüdjate ja looduslike vallidega. Laskmiseks kasutatakse kahte tüüpi relvi – sileraudne ja vintraudne tulirelv.

Sileraudne relv

Täpsemalt on tegemist siiski haavlitega laskmiseks konstrueeritud relvaga, mida ei ole valmistatud spetsiaalselt kuuliga laskmiseks. Seda enam, et peale vintraudse relva kasutusele võtmist kadus vajadus sellise toote järgi. Kindlasti aga on otsitud haavlipüsside hulgast kuuliga võimalikult paremini jooksvaid relvi. Läbi aegade ongi suurimaks probleemiks haavlipüssiga laskmisel kuulide suur hajuvus, mistõttu heade tulemuste saavutamine nii jahil kui lasketiirus on suhteliselt keeruline. Tõsi, viimastel aastatel on küllalt häid tulemusi saavutatud Lätis ja Leedus valmistatud spetsiaalse sportmoonaga, mis oma nõrgema laengu poolest on sobilik lasketiirus laskmiseks. Ajast kui meil veel vintrelvi kasutada ei lubatud on pärit Eestis välja mõeldud harjutus „ Jooksev metssiga“, lühendina JM. Lastakse 35m distantsilt, aken milles siluett liigub on 10m, liikumise kiirus 4m/s. Läbi aegade on harjutust varieeritud, nii on kasutusel mitmed laskmise kombinatsioonid (esitatud koos vintrelva harjutustega).

Vintrelv

Kui hakkasid tekkima vintraudsed relvad oli vaja juurutada ka vastavat laskeoskust arendavaid harjutusi. Kuna Soome oli ja on kõrge tasemega laskurite maa siis esimese harjutuse laenasime sealt. „Jooksev põder“ lühendina JP, mida lastakse 100m distantsilt, aken 23m, silueti liikumiskiirus 5,23m/s. Harjutus annab väga hea kogemuse ja näitab laskuri võimekust, seda eriti just kaugemalt laskmisel.

„Jooksev metssiga“ vintrelvast, lühendina VJM. Kuna teine tähtis uluk meie jahis on metssiga ning et mitte jalgratast leiutada võtsime harjutuse „ Jooksva metssiga“ üle Saksamaalt. Lastakse 50m distantsilt, aken 10m, kiirus 4m/s. Väga jahipraktiline harjutus, kopeerib üsna täpselt jahisituatsiooni. „Jooksev metssiga” lastakse ka väikekaliibrilisest vintrelvast, lühendina VVJM.

„Seisvad siluetid“, lühendina VSS on samuti Euroopast toodud harjutus. Lastakse vintrelvast 100m distantsilt seisvate ulukite siluette, igasse 5 lasku. Metskitse lastakse kasutades toena kindlalt fikseeritud posti. Mägilammast lastakse kasutades toena nn. alpikeppi (pikem kaigas). Metssiga lastakse ilma toeta, praktikas, kas siis keha toelt või vabalt käelt. Rebast lastakse lamades asendist samuti ilma toeta, küünarnukkidelt. See harjutus imiteerib hiilimisjahti ja sellest tulenevaid laskeasendeid. Kindlasti annab harjutus suurepärase kogemuse ja praktilise teadmise oma võimekuse kohta igale jahimehele. „Seisvad siluetid“ lastakse veel õhkrelvast, lühendina ÕSS ja väikekaliibrilisest relvast, lühendina VVSS.

Harjutuste kirjeldused

  • JM-1, VVJM-1, JP-1, VJM-1 4 lasku seisvasse siluetti ja 6 üksiklasku jooksvasse siluetti
  • JM-2, VVJM-2, JP-2, VJM-2 10 üksiklasku jookvasse siluetti
  • JM-3, VVJM-3 JP-3, VJM-3 lastakse harjutus 1 ja siis harjutus 2, tulemused liidetakse
  • JM-4, VVJM-4 JP-4, VJM-4 lastakse harjutust 2 neli korda erinevate seeriatena, tulemused liidetakse
  • JM-5 6 üksiklasku jooksvale siluetile + 2 dubleed
  • JM-6 10 lasku seisvasse siluetti + JM-5
  • JM-7 2 üksiklasku jooksvasse siluetti + 4 dubleed

Lubatud relvakaliibrid

  • JM min 32
  • VJM,VSS min 22 Hornet (222Rem)
  • JP min 6,5*55
Sildid
Kasulikku